Manipulatsioonid ja pettused

Kui rääkida internet pettumustest, siis või tuua erinevaid tüüpe.

Üks nendest toodete müük on-lines.  Internetis pakutakse välja ülisoodsad tooted võrreldes poodide hindadega, mis toob petturitele palju kliente. Petturivad paluvad klientidel maksta ostetud toode eest ning toodet ostjale ei saada või saadavad toode, mis on vähem kvaliteetsem kui oli tegelikkult ostetud.

Teine  pettumuse tüüp on ärivõimaluste pakkumine. Putturid kasutavad interneti selleks, et reklameerida vastavad võimalused, mis aidavad inimesi rohkem raha teenida töö/kooli kõrvalt. Sellesel juhul nad paluvad inimesi maksta esialgne makse (tavaliselt alates 35 dollarites ja rohkem), kuid ei anna vajalikku informatsiooni või materjale, et see töö annaks lisatasu.

Hästi levinud ka isiklikku andmete vargus. Tavaliselt see on mitteseadlikult saadud andmed. Vahest ka saadetakse kirju, kus palutakse inimesel saata paroole, kuid tuleb meeles pidada, et ausad ettevõtted nii ei käitu.

Kogukondlik tarkvaraarendus

Vali kaks vaba tarkvara projekti ja võrdle neid ajaveebis arenduse vaatenurgast.

 Ma olen valinud Mozilla Firefox ja Google Chrome brauserid, mis on sarnased funktsionaalsuse järgi.

Mozilla Firefoxiga võib igaüks liituda, millal tal tekib soovi, sest valdkondi kus ta vajab arendamist on palju. Kõige levinum on tarkvara testimine, selle arendamine, lokaliseerimine ning isegi turundamine.

Kuid igaüks ei oma lähtekoodile ligipääsu õigused, kuna Mozilla tarkvara projekt kaitseb koodi terviklikkust. Kui sul ikkagi soovi midagi muuta sina peaksid üles otsima inimesi, kellel on vastavad õiguset ning kes tõestad, et sina oled kompetente selle tegemiseks ning annavad sulle õigused koodi muutmiseks.

Eelmisel aastal Mozilla Firefoxi brauseri arendamise meeskond on otsustanud, et arendatud tarkvara peab muutuma kiiremaks ning uus funktsionaalsus peab kiiremini kasutajateni jõudma. Seega see peab võtma kaks kuni kolm nädalat.

Kui vaadata Google Chrome vaba tarkvara projekti nimega Chromium, siis tegemist on piiratud  ligipääsu süsteemiga. Et lähtekoodi muuta kasutajal peab olema selleks õigus sama nagu Mozilla Firefoxi arendamisel.

 Et saada commiteriks (kasutaja, kellel on õigus muutusi sisse viia) peab kasutaja teha 10-20 non-trival patchws ning näidata neid kolmele erinevale inimestele, kes saavad neid kontrollida ning anda vastavad õigused.


Mõlemal juhul, plussiks on see, et inimesi oskusi kõigepealt kontrollitakse ning ainult peale seda antakse õigusi vaba tarkvaras midagi muuta.

Tarkvara- ja sisulitsentsid.

Kirjeldan üht avaliku litsentsi.

Mozilla Public License (MPL) - avalik litsents, mis on loodud 1999 aastal Mozilla Foundation raames. Litsentsi 1.0 versiooni lõi Mitchell Baker, MPL sisaldab modifitseeritud BSD ja GNU General Public License jooned. MPL litsentsi teksti põhjal Sun Microsystems on loodud ka Common Development and Distribution litsents, mille tingimustel areneb operatsioonisüsteem OpenSolaris.


Kui rääkida MPL-ist, siis võib välja tuua järgmised omadused.
Kui võrrelda teise vaba tarkvaraga litsentsiga, siis on teada et eristab MPL algse koodi looja ja viimase koodi muutja. Kõik tehtud muudatused, vajalikud patendid(vajalikku koodiga) hoitakse eraldi dokumentatsioonis. MPL litsents tagab ka nõrga copylefti. Litsentsi levitatud koopiad pevada olema varustatud lähtekoodiga või juhistega, kuidas seda hankida.Kõik koodi koopiad on varustatud autoriõigustega. Originaal, kopeeritud või muudetud kood MPL litsentsi all peab olema litsentseeritud MPL reeglite järgi. MPL adapteeritud teiste arendajate jaoks Sun Microsystems vastavuses ning on võimalik kasutada tema osad teises tarkvaras.



Mozilla tooted kasutavad korraga mitut litsentsi, Firefoxil on need: MPL/GPL/LGPL litsentsid. Kuid Vaba tarkvara fond ei soovita kasutada puhas MPL, n.ö. korraga mitu litsenseerimata toodet, näiteks, GPL-ga jne.

Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Autorikaitse ja intellektuaalomandi teema on väga keeruline ning oleneb sellest mis nurga alt sa seda vaatad.

Olen nõus, kui sa oled midagi leiutanud või teinud, millega sa vaeva nägid, siis sul on õigus saada vastava tasu selle eest. Siinkohal tekib kohe küsimus mis on selle leiutamise õige hind? Kas see peab olema perioodiline? Kas ainult inimene, kes on selle välja ostnud võib seda kasutada jne? Kui vaadata seda olukorda internetis, siis vahepeal programmide kasutamise tasud on liiga kõrged, mida inimesed vahest ei saa seda endale lubada ning seetõttu ilmub internetis programmid, pildid, muusika vaba kasutamisega(crackiga või lihtsalt ebalitsentsitud)ning inimesed rikkuvad seadust.

Teine probleem on see, et raske organiseerida kontroll, kas inimene kasutab piraat tarkvara/programme. Näiteks, ettevõte ei saa endale lubada kasutada piraat tarkvara, kuna mitte kunagi ei tea millal tullakse kontrollida, mis tarkvara sa kasutad. Kuid kui sa kasutad piraadi Microsofti kodus, siis peaaegu mitte keegi ei saa pääseda sinu tupa, et seda kontrollida.

Autorikaitse kõrval on ka teine probleem - patentimine, see on tehtud ikkagi suurte ettevõtete jaoks, kes saab raha maksta selle ees kuna see on väga kallis. Peaks välja mõtlema alternatiiv variandi ka väikestele ettevõtetele ja ka tavaisikutele.

Kuid minu poolt on see, et inimene ikkagi peab maksma litsenseeritud tarkvara eest, kuna iga inimese töö peab olema tasutud.

Vaba tarkvara kui oluline eeldus

Kuna õpin informaatikat, siis õppimise aja jooksul olen tutvunud ning kasutanud palju vaba tarkavara programme. Need programmid olid mõeldud mingi spetsiaalse projekti kirjutamiseks, seetõttu peale kodutöö tegemist jäid need peaaegu kasutamata.

Kõige levinud vaba tarkvara minu arvutis on Mozilla Firefox. Kunagi kasutasin Internet Exploreri, kuid võrdlesin neid omavahel, siis märkasin, et Mozilla töökiirus on parem ning kõrvalekalled juhtuvad ka harvem. Viga esinemisel Mozilla browser läheb küll kinni, kuid enne automaatse välja logimise küsib kas salvestada mälus kodulehed, kus sa praegu surfasid (IE- viskab errori ja sinul ei jää midagi muud kui lihtsalt browseri kinni panna ja hakkata uuesti aadresse sisestama).

Üks programm, millest olen teada saanud õppimise ajal ja mida ma siiani kasutan on PuTTY - vaba tarkvaraline ssh klient. Eeliseks on mugavus kasutamises, ei ole vaja installeerida, lihtsalt tuleb sisse tõmmata programmi arvutisse ja käivitada. Programm salvestab ka ühenduste profiilid.

Vaba tarkvara on väga hea lahendus nende inimeste jaoks, kes ei soovi või lihtsalt ei ole võimeline raisata raha tasulise tarkvara peale. Paljud inimesed arvavad, kui nemad maksavad toode eest raha, siis see on parem, kuid ei pruugigi üldse olla. Ning teine aspekt on see, kui sa ostad tarkvara, siis ootused on ka suuremad. 

8. nädala ülesanne

 Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga (Second Life sobib, aga soovi korral võib ka mõni muu olla) ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi.

Olen tutvunud virtuaalse maailmaga Second Life, mille olemuse kujundavad selle kasutajad. Esimest korda kuulsin SL-ist STVK loengul mõni aeg tagasi, seetõttu olen algaja.



Et saada Second Life kasutajaks pead sa kõigepealt arvutisse installeerima vastava kliendiprogrammi ning luua endale kasutajakonto(SL võtab palju arvuti resursse). Registreerimise käigus tuleb valida endale avatari jaoks eesnime (perenimi saab valida süsteemi poolt pakutavatest).


Installeerides programmi arvutisse ning logides sisse on võimalik muuta seaded, samuti võib suhelda teiste kasutajatega ning külastada erinevad kohad (lennates, kõndides, joostes või siis teleporteerides).

Mina küll ei ole arvutimängija, kuid tuleb tunnistada, et SL-i tiim on teinud suurema töö, arendades selle maailma graafikat.

Kuidas võiks wikipediat veelgi paremaks teha?

Wikipedia aastatega on väga arenenud ning leidnud palju kasutajad. Mina iseenesest nii tihti ei pöördu wiki poole, kuid olen märkanud et viimasel ajal on sinna tekkinud lisavõimalused.

Vahepeal wikipedia lugedes olen ikkagi parandanud paar artikli, teiste artiklitega ei olnud nii kindel, et parandada ning muudatused sisse viia, sellepärast jäidki need prandamata. Kui sellest lähtuda, siis võiks luua - "ajalugu", kus on kirjas mitte ainult kelle poolt on tehtud muudatused, vaid ka milline teksti osa oli muudetud, et teine kasutaja saaks seda jälgida.

Üks asi veel mida võiks millega võiks tegeleda - filtri panemine teksti parandamiseks. Kuna wikidediasse on võimalik postitada ükskõik millise informatsiioni, seetõttu viimasel ajal on tihti ilmnevad n.ö. ebakorrektsed tekstid mittekorralike kasutajate poolt. Võiks niimodi teha, et ebakorrektsed sõnad või fraasid asendataks millegi muuga või hoopis annaks veateade - "sisestamine ei õnnestunud".

Igatahes, mulle tundub, et wikipedia on väga kasulik koht, kus saab kergelt otsida vajalikku informatsiooni.